Energiatõhusus

Energiatõhusus

Energiasäästlikkust iseloomustab säästetud energiahulga ja kogu kasutatud (või prognoositava) energiahulga suhtarv. Teisiti öeldes, energia säästmisega tagatakse väiksemad kulud energia tootmisel, ekspluateerimisel ning teenuste osutamisel. Hoonetes kohaldatakse meetmeid kütte-, jahutus-, õhutus- ja kliimasüsteemide ning muude hoones töötavate seadmete energiakulude vähendamiseks. Energiasäästlikkus on üks peamisi Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke. Kliimapaketi „3x20“ raames plaanitakse aastaks 2020 parandada energiatõhusust 20% võrra.

Miks on vaja energiat säästa?

Energia on inimkonna arengu nurgakiviks. Leiutised, nagu tule süütamine, aurumasin, nafta kasutamine, on parandanud miljardite inimeste heaolu. Me oleme muutunud sõltuvaks odavast kütusest.

Suurem osa meie poolt kasutatavast energiast, umbes 86%, saadakse mittetaastuvatest allikatest. Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Tänu oma suutmatusele kasutada energiat säästlikult, oleme me kaitsetud kiirelt kasvavate hindade ees.

Tundub, et probleem ei kao tulevikuski. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on.

Kui kauaks jätkub energiaressursse?

Oli vaja 300 miljonit aastat, et tekkiks energia tootmiseks kaevandatav põlevmaare. Ja kõigest veel paar põlvkonda võivad need ressursid miinimumini kulutada. Loodetakse, et naftat jätkub veel 40 aastaks; vastavalt BP (British Petroleum) prognoosidele kulutatakse selle kättesaamiseks rohkem energiat, kui see on väärt. Gaasi võib jätkuda umbes 60 aastaks. Maailma Tuumaenergeetika Assotsiatsiooni arvamusel peaks praeguseks teadaolevatest uraanivarudest jätkuma umbes 14 aastaks. Juhul, kui hinnad kasvavad niipalju, et tasub otsida väherentaableid uraanivarusid, võib lisanduda veel paarkümmend aastat.

Juhul, kui sütt vajatakse teiste peamiste põlevmaarete kompenseerimiseks, kulutatakse söevarud vähema kui 125 aastaga. Selline olukord säilib ka arvutuste puhul, et vajadus nafta järele kasvab maailmas aasta jooksul kõigest 1%, maagaasi järele 1,5%. Seejuures on arvesse võetud aeglasem kasv, kui see täna on.

 

Energiasäästlikud hooned

Energiasäästlikeks hooneteks nimetatakse standardhoonest vähem energiat tarbivaid ehitisi. Energiasäästliku hoonetüübi mainekamad esindajad on nullilähedase energiakuluga hoone ja passiivmaja.

Energiasäästlik hoone on ehitis, mille kütte ja jahutuse, tuulutuse ja kliimaseade ning valgustuse energiakulu on väiksem kui minimaalsete tehniliste tingimuste alusel ehitatud standardhoonel. Selliste hoonete aastane energiakulu on 50–75 kWh/m2.

Nullilähedase energiakuluga hooneks (ingl. Near Zero Energy Building) nimetatakse ehitist, mille aastane kütte ja jahutuse, tuulutuse ja kliimaseade ning valgustuse energiakulu on väiksem kui 50 kWh/m2. Hoonete energiasäästlikkuse direktiiv uues sõnastuses näeb ette, et alates 2020 aastast peab praktiliselt kõigi uushoonete energiakulu olema nullilähedane.

Passiivmaja on ehitis, mille aastane kütteenergia kulu on väiksem kui 15 kWh/m2.

Me vabastasime loodusliku kivimisjõu, nii et teie elukvaliteet oleks laitmatu

Kivi tugevus

Lisateave kivide ainulaadsete omaduste kohta meie toodetes.