Energiavarud

Energiavarud

Miks on vaja energiat säästa?

Energia on inimkonna arengu nurgakiviks. Leiutised, nagu tule süütamine, aurumasin, nafta kasutamine, on parandanud miljardite inimeste heaolu. Me oleme muutunud sõltuvaks odavast kütusest.

Suurem osa meie poolt kasutatavast energiast, umbes 86%, saadakse mittetaastuvatest allikatest. Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Tänu oma suutmatusele kasutada energiat säästlikult, oleme me kaitsetud kiirelt kasvavate hindade ees.

Tundub, et probleem ei kao tulevikuski. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on.

Energiaga varustamine – kui turvaline ja odav see on?

Võimsus, mida annab energia, ja võim, mis määrab selle hinna, on kontsentreerunud ainult mõne riigi kätte, osa neist asuvad poliitiliselt ebastabiilsetes piirkondades. 80% 64-st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas. Muutuvad, kõrged energiahinnad tekitavad mure, et energiavajadus võib tõesti hakata reaalselt ületama ”musta kulla” ressursse.

Suurem osa naftavarudest peitub ainult neljas riigis. Seepärast seavad turvalise ja odava energiavarustuse, millele me toetume, ohtu isegi väikesed tehnilised rikked ning poliitiline ebastabiilsus.

Kui kauaks jätkub energiaressursse?

Oli vaja 300 miljonit aastat, et tekkiks energia tootmiseks kaevandatav põlevmaare. Ja kõigest veel paar põlvkonda võivad need ressursid miinimumini kulutada. Loodetakse, et naftat jätkub veel 40 aastaks; vastavalt BP (British Petroleum) prognoosidele kulutatakse selle kättesaamiseks rohkem energiat, kui see on väärt. Gaasi võib jätkuda umbes 60 aastaks. Maailma Tuumaenergeetika Assotsiatsiooni arvamusel peaks praeguseks teadaolevatest uraanivarudest jätkuma umbes 14 aastaks. Juhul, kui hinnad kasvavad niipalju, et tasub otsida väherentaableid uraanivarusid, võib lisanduda veel paarkümmend aastat.

Juhul, kui sütt vajatakse teiste peamiste põlevmaarete kompenseerimiseks, kulutatakse söevarud vähema kui 125 aastaga. Selline olukord säilib ka arvutuste puhul, et vajadus nafta järele kasvab maailmas aasta jooksul kõigest 1%, maagaasi järele 1,5%. Seejuures on arvesse võetud aeglasem kasv, kui see täna on.

7 kivi tugevust

Saa rohkem teada kivi teiste unikaalsete omaduste kohta, mida kasutatakse meie toodetes.