Mis on hoone renoveerimine ja millised on selle protsessi eelised?

Hoone renoveerimine - mis see on?

Renoveerimine võimaldab vähendada soojusenergiakulusid hoones. Hoone renoveerimine nõuab igal juhul rahalisi vahendeid, kuid hinnates õigesti ja valides kõige tõhusamad energiatarbimist vähendavad meetmed, on võimalik saavutada investeeringute kiire tasuvus – just energiatarbe kokkuhoiu arvelt.

Enne hoone renoveerimise alustamist on soovitatav teostada energiaaudit ja pidada nõu spetsialistidega, kes annavad Teile nõu, kuidas saavutada maksimaalne efekt minimaalsete renoveerimisinvesteeringutega. See aitab vältida töid, millel on suhteliselt väike mõju energia tarbimise vähendamisel kogu hoone ulatuses.

Tüüpilises hoones toimub soojuskadu läbi hoone välispiirete, nagu on näidatud järgmisel joonisel.

Hoone renoveerimise käigus teostatakse järgmisi töid ja rakendatakse meetmeid:

Avatäidete asendamine või remont;
Soojustagastusega kaasaegse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine;
Taastuvate energiaallikate (päikese-, tuule-, maakütteenergia) kasutamine.
Hoone küttesüsteemi uuendamine või väljavahetamine;
Kuuma vee tootmissüsteemi uuendamine;

Renoveerimise eelised

Kulunud hoone kandekonstruktsioonid, seinad, mis vajavad remonti, ebapiisav soojusisolatsioon, kõrged küttehinnad või niisked seinad - need on päris tavalised probleemid paljudele elanikele. Seetõttu on nende soov parandada elutingimusi ja mugavust, nii maja sees kui ka väljaspool, ühine eesmärk, mida on võimalik saavutada pärast hoone terviklikku renoveerimist. Viimastel aastatel on hoonete renoveerimine muutunud üha populaarsemaks. See on eriti aktuaalne, kui räägime paljukorruselistest paneelhoonetest, kuid see kehtib ka varem ehitatud väikeelamute ja eramute kohta.

Lahendus paljude eelistega

Parimaks lahenduseks on hoone välispiirete soojustamine. Hoone konstruktsioonide lagunemisprotsess peatatakse ning soojustus ja uus fassaad loovad „kliimavalvuri", mis kaitseb hoonet kahjulike keskkonnamõjude eest.

Peatatakse kahju hoonele

Kuna enamikul juhtudest on hoonete konstruktsioonid (nt seinad) kulunud ja lagunevad, siis hoone soojustus väljaspinnal kaitseb olemasolevaid seinapindu kahjulike temperatuurikõikumiste ja erosiooni eest. Pärast soojustamist ei avalda need enam otsest mõju ehituskonstruktsioonidele ja edasine lagunemine on takistatud.

Ruumide kubatuur ei vähene

Kui soojustamist teostatakse väljastpoolt, siis siseruumide suurus, erinevalt soojustamisest seestpoolt, ei muutu.

Kõik tööd teostatakse väljastpoolt

Hoone välispidine soojustamine tagab, et elu majas võib kulgeda nii nagu enne ja tööd seda ei sega. Seestpoolt soojustamise korral peavad töölised võtma paigalt maha elektriseadmeid, torusid ja radiaatoreid ning loomulikult teostama kõiki soojustamistöid siseruumides. Seespoolne soojustus meie kliimatingimustes on seotud suurte riskidega ka hoone välispiirete teimivusele.

Elukeskkond

Välispinnalt soojustamine pakub piisavalt võimalusi, et parandada maja arhitektuurset ilmet: pole oluline, kas soovite säilitada olemasolevat või luua täiesti uut välisilmet hallivõitu näotule betoonist majale „magalates“. Tulemuseks võib olla mitmekülgne ja märkimisväärselt parandatud elukeskkond, mis pakub elanikele rahulolu.

Paraneb siseruumide mikrokliima

Ebapiisavalt soojustatud hoone probleemiks on külma tungimine läbi välisseinte, mille tõttu muutuvad välispiirded niiskeks. Hoone soojustamisel väljastpoolt, kui toatemperatuur on 20 °C, tõuseb seina sisepinna temperatuur tavaliselt 14 °C-lt kuni 19 °C-ni. Seega toatemperatuur muutub stabiilseks ja mikrokliima meeldivaks.

Ei mingeid külmasildu

Hoone välispiirete katmisel soojustusmaterjaliga väljastpoolt kogu maja justkui „riietatakse kasukasse“. See tähendab, et välditakse külmasildu korruste vahelagede ja vaheseinte juures, akende ja uste ümbruses. Praktikas tähendab see seda, et pärast soojustamist väljastpoolt on energia kokkuhoid kuni 30 % suurem kui pärast soojustamist seestpoolt.

Müüdid hoonete renoveerimise kohta

Müüt Tegelikkus
Muutused Eestis ei otsusta midagi laias maailmas. Uuringud on näidanud, et enamikel kodudest õnnestub pärast renoveerimist säästa vähemalt 30-40 % energiat.
Hoonete renoveerimine – see on kõrged kulud elanikele, mis ei tasu ennast ära. Avalikkuses on välja kujunenud müüt, et renoveerimise eest peab iga korrusmaja elanik maksma tohutuid summasid.
Teistes riikides on elamute renoveerimise küsimused juba ammu lahendatud. Tõsi, hoone renoveerimine nõuab märkimisväärseid alginvesteeringuid.
Renoveerimisel ei ole midagi pistmist keskkonnaprobleemidega. Korrusmajade renoveerimise küsimused on ka arenenud Euroopa riikides arutusel ja diskuteeritav teema. Hoonete renoveerimine aitab vähendada riigi CO2 heitkoguste määra.
Renoveerimine ei ole seotud tuleohuga. Kui renoveerimise käigus valitakse ja kasutatakse põlevad isolatsioonimaterjale ning ei rakendata õigeid töötehnoloogiaid, on tõenäosus, et vähimagi tulekahju korral võib tuli kortermajas levida väga kiiresti.

Kivi tugevus

Lisateave kivide ainulaadsete omaduste kohta meie toodetes.